Kuna drift on see koht, kust minu autode pildistamine alguse sai, siis ei taha ma vahele jätta ühtegi võimalust rehvisuitsu sees viibida. Niisiis läksimegi Eesti Drifti Meistrivõistluste III etapile, aga sedapuhku mitte ainult pildistama, vaid ka klubi esindama.
Laitse RallyPark on minu meelest üks vingemaid driftiradasid oma pidevate tõusude ja langustega. 31. mail ja 1. juunil toimunud üritusel ei piirdutud ainult Eesti MV sõitudega, vaid kohal olid ka Läti MV sõitjad. Seega võis näha päris mitut huvitavat autot, mida igapäevaselt ei kohta kohe kindlasti.
Subaru Impreza. Neliveoga driftimas? Kindlasti mitte. Tegemist oli tagaveolise Imprezaga, mille kapoti all BMW M5 pealt pärit V10 mootor – jõhker. Ja ega Ivo Cirulice BMW lahjem ole. Seda veab edasi Nissani 2.5 liitrine turbomootor.
Street klassis oli seekord võrdlemisi palju osalejaid. Ainuke õrnema sugupoole esindaja, Marje Salumets, võistles esimest korda oma isikliku autoga ja seda oli ka näha. Neiu tegi tublit sõitu ning pääses 8 parima sekka, mis on senini tema parim tulemus. Eelmistel kordadel on Marje sõitnud Kristjan Salmre autoga.
Tabasalus võidutsenud AL Driftteam oli Laitseski täiskooseisus olemas – päris palju on neid ikka.
Minu meelest kindlasti üks lahedamaid street-i autosid sellele etapil – turbomootoriga Ford Sierra. Hääl mis seal tuli paitas kõrvu mõnusalt ning sõidud olid ka piisavalt head, et anda Taisto Kalale kolmas koht, edestades Martin Tepporit.
Finaalis kohtusid Allan Lätt ja tema tiimikaaslane Mihkel-Norman Tults. Suurepärase sõidu järel tuli võitjaks Lätt.
Street klassi finaalid läbi, oli rahval veidike aega ringi vaadata. Ja nagu juba alguses mainitud sai, siis ei käinud me Laitses ainult drifti vaatamas, vaid ka tagasihoidlikult klubi esindamas. Vaatamiseks oli välja pandud kaks autot – Rauno BMW E46 ja Mattiase Audi A6.
Ilm oli laupäeval lihtsalt imeline! Päike kõrvetas nii julmalt, et kellel oli veel julgust särk seljas hoida, see sai õhtul nautida tummist “joodikupäevitust”. Ja ega Team Ghosti kuumad tüdrukud seda palavat olukorda ei leevendanud.
Ilusad autod ja tüdrukud vaadatud, oli aeg pro klassi finaale jälgima hakata. Ootasin seda huviga, sest juba kvalifikatsioonis oli näha, et välismaa sõitjad ajavad asja põnevaks.
Juba esimeses ringis oli näha väga julgeid sõite, aga ega muud vist üle jäägi. Praeguse taseme juures ei hoia enam keegi ennast tagasi. Henri Puhmasele tähendas see kahjuks juba võistluse alguses liiga suurt sisenemiskiirust ning ebaõnnestumist Tõnis Kipperi vastu. Loodame ikka näha Henrit poodiumil ka sellel aastal.
Soomet käis esindamas Juha Pöytälaakso oma E46-ga. Juha sõidud olid agressiivsed ja suitsurohked – nauditav vaadata. Siiski pidi mees alla vanduma meie Tomzile.
Edasi läks Toomara poolfinaalis kokku enda kalli tiimikaaslase Eduard Vahemetsaga. Tiimikaaslased küll, aga teineteise vastu leebed ei oldud, ja finaali lahingusse pääses edasi Vahemets.
Teisest poolfinaalist edasi pääseja otsustasid omavahel Jarmo Luht ja lätlane Edmunds Erglis. Võit Jarmole ja Nissan 200SX S14A-le. Imprezaga sõitnud Erglis läks pronksi eest võitlema Taavi Toomara vastu, aga pidi võtma vastu ka teise kaotuse ning seega kolmas koht eestlasele.
Finaalis otsustati asi kiirelt ära. Jarmo õnnetuseks tegi ta esimesel sõidul off-track‘i ja nüüd oli võita juba väga raske. Ets läbis teise sõidu puhtalt ning võit tuli temale ja Team Smokehuntersile.
Korda läinud päev – drifti ja suitsu sai rohkem kui oskasin tahta. Lowlifer tahab tänada Eesti Drifti Liitu, et saime sellise võimaluse ennast näidata ning kindlasti loodame olla kohal ka edaspidi juba mõnes teises kooseisus.
