17. august kell 5:50 heliseb äratuskell ja unesegasena ajan ennast jalule motiveerituna sellest, kuhu varsti sõitma hakkan. Toimetused tehtud, viskan kaamera autosse ja hakkan sõitma Laagri poole, kus kohtun klubikaaslastega, kellega koos Pärnu poole sõitma hakkame.
Auto24 ringil ootas meid ees päev täis NEZ Drift Championship’i rehvisuitsu ja piirajas tiksuvaid mootoreid, aga lisaks sellele anti meile ka imeline võimalus Lowliferi suurepäraseid autosi Eesti ja välismaa rahvale näidata.
Samal ajal, kui ennast paika sättisime ja näitusematerjali pesime, nägime kaugusest lähenemas rida madalaid BMW-sid, millel numbrimärkide kohal ilutsemas kiri e36.lv.
Veel paremaks muutus asi siis, kui lätlased otsustasid enda madalad autod ka meie kõrvale parkida. See tähendas, et stance liikumine oli driftil väga hästi esindatud. Eriti positiivne oli see, et lõunanaabreid huvitas meie tegemine samuti ja palusid enda autode peale isegi Lowliferi kleepse.
Kui olime enda asjad ilusti paika saanud, oli kell piisavalt palju, et rahvas hakkas kogunema ja päeva esimesed sõidud võisid alata. Audrus toimunud rahvusvahelisel võistlusel street klassi ei olnud, aga lisaks Põhja-Euroopa tsooni esimesele etapile, peeti maha ka Eesti Meistrivõistluse pro klassi 4. etapp.
Sõitjaid oli pea kõikidest naaberriikidest ja tase oli kohati isegi hirmutavalt kõrge, sest ei osanud arvata, kui hästi meie kohalikud poisid neile vastu saavad. Aga vaadata oli küll palju. alustades show‘st ja lõpetades autodega, mis asfalti nühkima olid tulnud. Näiteks see e92 kerega BMW 335, mida kaunistasid M3 stanged. Vinge oli vaadata Arturs Mihailovsi sellist igapäevase välimusega autot teiste suurte spoilerite ja koopalaienditega isendite vahel.
Aga kui huvitavatest driftimasinatest rääkida, siis see oli alles algus. Pasi Koliseva Toyota Celica ei ole ka kindlasti mitte tavaline auto, millega rehve suitsuks muuta, aga kui sellel on tagavedu ja aiste vahel Toyota Supralt pärit mootor, siis miks mitte? Sama riistapuuga sõitis ka Teemu Peltola, kes seda Kolisevalt laenas, sest tema diisel Mercedesel lendas treeningpäeval mootor vastu taevast.
Aga sellega “imelikud” autod ei lõppe, oo ei. Ford Fiestaga driftima? Oled ka seda talvel teinud jah? Daniel Björki putukas oli vähe teisest klassist isend.
Aitab vahelduseks välismaa hullustest, sest kohal oli ju ka Eesti paremik. Taavi Toomara suutis jälle rahvast erutada oma teada-tuntud agressiivsusega, millega ta oma BMW 2002 rajal loobib. Sellel korral jäi kahjuks natuke puudu, et veerandfinaalist edasi pääseda.
Tomz pidi alla vanduma lätlasele Ingemars Jekabsonsile, kes läks nüüd kokku ka teise Team Smokehuntersi liikme Eduard Vahemetsaga. Vanakooli BMW-de heitlus jätkus.
Eestlaste suureks õnneks pääses sellest poolfinaali paarist edasi Eduard Vahemets.
Samal ajal otsustati Ismo Teinilä ja Daniel Björki vahelisest poolfinaalis, et nende tabelipoolt läheb esindama Björk oma Fiestaga. Ärevus oli õhus, sest Eesti mees oli finaalis väga tugeva sõitja vastu.
Aga enne tuli otsustada kolmanda koha omanik. Lätlase ja soomlase vahelises pronksiheitluses jäi sedapuhku peale Ingemars Jekabsons. Käes finaali aeg.
Vahemetsa ja Björki esimest sõitu juhtis Björk. Mõlemad mehed näitasid esimeses sõidus, et nad on seda kõrgeimat kohta väärt, seega pinge kasvas veelgi. Kas tõesti suudab eestlane välismaalastele koha kätte näidata? Oli aeg teiseks sõiduks ja Eduard võttis juhtiva koha sisse. Raja esimene osa läbiti mõlema sõitja poolt ideaalselt, aga eestlaste kahjuks eksib Vahemets raja lõpus mõnekümne sentimeetriga, ning tulemuseks off-track. Sellega oli rootslase võit kindel.
Äärmiselt meeldiv oli näha ka noort Harold Valdmaad tagasi Eesti rajal sõitmas. Olgu öeldud, et Haroldilt on oodata veel suuri tegusi ja hetkel keskendub ta rohkem välismaal sõitmisele.
Üks huvitav asi, mida ma enda jaoks tähele panin, oli see, et drifti vennad on ikka täiesti hullud. Ja ma ei mõtle ainult seda, et meestel peab olema ohtralt julgust, et nii sõita, aga ka autode valik, mis tehakse, on rohkem kui huvitav. Pea pooled autod on kiiksuga. Kes sõidab vana BMWga, mis pigem sobiks muuseumisse, kui rajale, kes sõidab väikse esiveolise (kunagi vähemalt) linnaautoga, kes ehitab endale kastika selle asemel, et lihtsalt tavalise kerega 3. seeria BMW-ga driftida. Sellised ebatavalised asjad meile Lowliferis meeldivad. Võistlus ise oli vaatemänguline ja Lowlifer tänab Eesti Drifti Liitu, et saime võimaluse sellest osa saada.
