Siim Laikase poolt tulnud kõne peale, et teeme kiirelt ühe päevase keika Lahtisse ja tagasi, andsin ma vist pikema kõhklemiseta nõusoleku. Stancestil võttis nii mõnigi Soome numbrimärgiga auto kukalt kratsima, siis tundus ahvatlev üle lahe minna, et näha mis neil veel varuks on. Ja kui nüüd Silver Salmistut tsiteerida, oligi hea Pärnu Weekendi hullusest korra eemale saada. Suund CDCL.CO poolt järjekorras kolmandale Fitted Fest-ile oligi sisse võetud. Hoiatus – palju pilte!
Peale Laikase auto stange katki sõitmist laeva rambi peal, Burger Kingis end seejärel lohutades, tolli ametnikega jagelemisest ning lõpetades Audi põhjakatte näpitsatega katki lõikamisest, saime lõpuks Lahti poole teele asutud. Üritus ise algas alles kella kolmest päeval, ent läksime Silveriga koos, kes sai approve näituse alale, siis olime esimese laevaga Soomemaal kohal. Kui suusahüppe mäe linna jõudsime oli mõistagi suund kohe pesula poole. Ma olin millegi pärast algusest peale veendunud, et näituse alast eemal olev pesula on mündikas. Võta näpust.
See vaatepilt mis pesulast kohe avanes, sa raisk! Lamborghini, Porsche, BMW i8… oot mida? Ma ei oodanud seda ausalt öeldes. Tegelikult ma ei teagi mida ma üldse ootasin. Aga selle pesula juurde tagasi tulles, siis kui paljud teist on end kohaliku tuletõrjedepoo ees hüdrandist autot pesnud? Silver saab nüüd öelda, et tema on. Huvitav kogemus kindlasti.
Kui millegist rääkida pole, siis räägime ilmast. Ilm oli väga kapriisne. Tegelikult kohati lausa halb. Kui autod pestud, siis näituse alal said omanikud neid uuest lakkuma ning kuivatama hakata. Kogu päeva jooksul sain ma reaalselt vist viis korda vihma sahmaka kaela ning järgmine hetk oli taas Soome suve kuumim päev.
Ürituse asukohaks oli Lahti järveäärne sadam, mis oli iseenesest päris mõnusa hubase atmosfääriga koht. Ürituse ala jagunes laias laastus kaheks. Lisaks peamise show ala kõrval oli ka kinnine meet ala, mis oligi mõeldud külastajate autodele kuhu eraldi registreerima ei pidanud. See täitus seal ikka päris kiiresti. Sealgi leidus nii mõndagi huvitavat. Kui ma laisk ei oleks, oleks võinud sellest isegi eraldi postituse teha. Selle asemel ma panen siia ühe VW Tourani pildi.
Lisaks Silverile oli kohal ka teine Eesti ekipaaž Audi 200 peal. Parklas ringi jalutades sattusin ka Toitsiga kokku. Temaga jutustades leidsin ennast taas mõttelt, mida ma olen paljudel viimastel Eesti üritustel ka täheldanud, et erinevate autode variatsioon on meeletu. Ja see teeb pildi ikka mõnusalt kirjuks. Praktiliselt igale maitsele on midagi suupärast.
Üldine pilt oli kokkuvõttes uueväärne, kui nii võib öelda. Päris palju pilke püüdsid just 2010 ja üles poole toodang. Olgu siis selleks näiteks varem mainitud Lamborghini, mille katusel kusjuures Eesti disaini Viks Bike. Lisaks E-klassi facelift, Porsche 997, BMW F30 või viimase kere Audi A6. Laias laastus olid enamus õhkvedrustuse peal. Isegi drift spec Nissan S13 oli bäägidel.
Selle Liberty Walk bodykit-iga Audi S5 puhul läks mul teistega arvamused lahku. Maitse asi. See eest need BMW i8-d paistsid kogu kompoti taustal päris teravalt silma. Punane kuulub veel nõrgema soo esindajale.
Ja neid autosid ikka oli seal.
Veidi veel kohaliku veljemoodi siia vahele.
Tee mis tahad, aga vanad autod on ikka lahedad. Selle vastu ei saa. Kuidagi on teistmoodi hing nende sees mis kiirgab ka väljapoole. Taaskord üks aegumatu klassikaline Golf I, Tic-Tac rullikas, MB 190E ja vähe haruldasem Volvo 780 Bertone. See pole veel kõik.
Kõige krooniks aparaat, mis näituse alale veeres väikese hilinemisega, mis ei jätnud mitte kedagi külmaks. Autot ümbritsenud bensiini aurud ei peletanud samuti kedagi eemale. Lisas asjale vaid ehedust juurde. 1969 aasta GAZ Tšaika, mis oli samuti õhu peal ja veeres jumal teab mis velgedel. Custom ehk? Asi oli hetkega otsustatud, publiku lemmikut ei kõigutanud enam miski.
Jah, seal üritusel jagati auhindu ka. Lisaks publiku lemmikule oli 7 connoisseur auhinda. Tähendust võite googeldada. Auhinnad olid siis kõik erineva asja, kategooria või ausalt öeldes mille iganes eest. Cleanest bay ehk puhtaima mootoriruumi eest sai auhinna üks Honda CRX. Parim velg läks punasele E-klassile, millel all kolmeosalised BBS LM-id. Nissan S14, millel oli raskusi siduri lahutamisega, sai näiteks auhinna team effort ehk piltlikult öeldes heade sõprade eest, kes auto platsile lükkasid.
Lihtsalt ägeda auto eest läks üks auhindadest idapiiri taha Mazda MX-5’le. Parima JDM laadne auhind R32 GTR-le mis oli ikka kuradima lai. Päris äge lüke oli ka see, et auhindu ei saanud mitte ainult näituse alal olnud sõidukid, vaid külastajate seas olnud Volvo 244. Seda lihtsalt telliskiviks olemise eest. Vaadake kapoti alla samuti! Lisaks premeeriti parima Soome autoürituse eest CDLC.CO poisse, mis oli iseenesest päris tore lähenemine.
Võib öelda, et põhjanaabrite CDLC.CO kogukond on oma tegutsemise algusaastatest saati latti kõrgel hoidnud. Nii nagu ka muudes eluvaldkondades, on ka stance kultuuris Soome suuremal või vähemal määral meie jaoks eeskujuks. Ei taha kohalikule scene-le liiga teha ja Stancesti üritus näitas selgesti, et pole ka meie papist poisid. Paraku money talks ja paar aastat edumaad on põtradel kindlasti.