Hendriku a.k.a Loffa nimi siinsele seltskonnale pikemat tutvustamist ei vaja. Kellele see nimi midagi ei ütle, siis siin ongi põgus ülevaade tema autost ja isiksusest. Härra käe alt on läbi käinud nüüdseks juba päris mitu madalat BMW marki masinat. Niisiis teengi lühiülevaate tema praegusest „suveautost“ ja projektist – BMW 328i Cabrio.
Miks „suveauto“? Seda seepärast, et ta sõidab selle kabrioletiga ka praegu. Jah, novembri algus ja väljas on praktiliselt miinus kraadid. Tänaval jalutades möödub sinust üks nii öelda segane ilma katuseta autoga, talvemüts peas, päikeseprill ees ja lihtsalt naudib. Sul ei jäägi üle muud kui küsida endamisi: „Miks ei?“. Kuulujutud räägivad, et tal sõites isegi lühikesed püksid veel jalas. Novembrikuu!
Tegelikult see kõik toimub ainult nende viimaste ilusate ilmade korral, kui päike taevas ja ilma katuseta sõita saab. Mehe enda sõnul lubas ta sõita nii kaua, kuni lumekate maha tuleb. Vihmaga pidi juba päris ebameeldiv olema, nagu vihmavarju all oleks ja koguaeg krõbiseb krabiseb. Pehme katuse rõõmud.
Kuna ma polnud varem tema E36 kõrval sõita saanud, siis esimese emotsioonina tuli meelde 2012 aasta, kui tema halli E46 kupee kerega BMW’d pildistamas käisin. Sel ajal oli minu jaoks see pidev sahin salongis uus ja täiesti uskumatu kogemus. „Kuidas sa sõidad sellega?“, oli minu esimene küsimus. Ja seda ka nüüd. Kui tookord polnud kulumise tõttu rehvidel enam tootja nimetust nähagi, siis seekord käisid koopasse veljerandid.
Mulle meeldib ikka küsida pikema ajaliste madalate autode entusiastide käest, et kas see kõik ära ei ole tüüdanud juba? Loffalt tuli selle peale konkreetne vastus: kuna tal on daily tõupuhta Rootsi pereauto näol olemas ja hobiautoga sõidab nädalas võib-olla paar päev, suvel küll rohkem, siis pigem just naudib neid hetki selle autoga. Peabki ebamugav olema. Samal ajal ületasime lamavat politseid kõnniteed mööda. Mina muigasin, mis muud.
Pildistada olin tahtnud seda aparaati juba ammu. Esimest korda leppisime omavahel kokku juba maikuus. Läks aega edasi, sai Lowliferi 3. sünnipäeval üleräägitud, et nüüd ilusate ilmadega peame ära tegema selle pildistamise. Cabrio = suvi, eksole? Suvi läks mööda ja nüüd septembri lõpus tuli see kaua oodatud aeg. Kõige iroonilisem on asja juures see, et ka too pühapäev jäime hilja peale ning kippus oodatust varem hämaraks minema. Sügis käes ju siiski.
Lühidalt autost ka. Tegemist väga sileda 1997. aasta kolmanda generatsiooni BMW 3.seeria facelift kabrioletiga, mille kere koodiks E36. Kere kaunistavad M-paketile stanged, laiendid, laiad liistud ning “emmile” kohased peeglid. Aiste vahel on originaal M52B28 mootor 142kw ja automaat käigukastiga, andes mudeli nimetuseks 328i. Keret ehib Cosmos Schwarz värvitoon.
Velgedeks minu silmis väga maitsekad ja nagu rusikas silma auku E36 kerele: AC Schnitzer Type II, 17×8,5 ees ja 17×9,5 taga, offsetiga vastavalt 13/22. Rehvideks 205/40 ees ja 215/40 taga ning veereb auto FK Streetline coiloverite peal andes kokku väga hea koosluse ning mõnusalt tiheda fitmendi.
Eraldi esiletoomist vajab kindlasti ka selle auto interjöör. Sisu on lastud teha juba varasema omaniku poolt SideEffect töökojas. Stiilne ja pilkupüüdev sellegi poolest. Alcantaraga vist ei saagi väga mööda panna. Lisaks sellele on autos tehasest peal suur valik lisasi nagu näiteks täiselektriline katus.
Päike aga kukkus kiirelt ja ütlen ausalt – auto tagumise pooleni praktiliselt ei jõudnudki. Teinekord jälle.