Tutvustan täna teile ühte BMW-d. Tegemist on BMW E39-ga, mis on tehasest välja veerenud aastal 1996, kuid 2015. aasta algul saanud täiesti uue ilme. Kusjuures algselt oli auto üldsegi hõbedane. Kapoti all pesitseb 2.8 liitrine bensiinimootor ning käike vahetab see bemar ise.
Olen selle auto arengut kõrvalt näinud alates sellest, kui see 2015. aasta algul garaaži veeres. Algselt polnud Oliveril nii suurt projekti plaanis. Mõnes kohas leidus roostet ja ta tahtis ainult paar auku kinni keevitada, et müügiks väheke viisakam välja näeks. Mida rohkem ta autoga tegeles, seda suuremaks muutusid ka plaanid.
Karbid koos tiivakaartega on korda tehtud ning detailid nagu kapott ja esitiivad on uued ostetud. Samuti ostis Oliver roostevabad uksed ning tagaluugi, kuna vanade taastamisele polnud mõtet aega raisata. Ja kui asi oli juba nii kaugel, siis oli juba ka selge, et see auto saab selga uue värvi.
Värvitooni osas käis peast läbi igasugu mõtteid kuid lõpuks jäi sõelale BMW värvivalikus olev Brass Metallic. Ja see värv on minu silmis selle auto kõige huvitavam osa. Kui te sirvite läbi nende piltide, siis vaadake, kuidas see värv erinevate nurkade alt ja erineva valgusega mängib.
Õhtu pimeduses ja varjus on see auto hall. Mõne nurga alt on justkui roheline, ning õige nurga alt toob päike välja kuldse tooni. See auto võib ühest ja samas kohast vaadatuna olla korraga hall, roheline ja kuldne. Auto dokumentidesse otsustasid Maanteeameti töötajad kirjutada värvi lahtrisse roheline.
Välimuse osas lisavad agressiivsust M5 esi- ja tagastange ning kerevärvi liistud muudavad kogu kompoti oluliselt puhtamaks. Ka salong pole puutumata jäänud. Tavaline “kaltsusisu” on välja visatud ning nende asemele leidis Oliver üsnagi vähe esineva rohelise comfort salongi. Uksepolstrid, keskkonsool, istmed, põhjamatt, kõik on tumeroheline ning ning istmeid katab nahk.
Auto istub JOM coiloveritel ning pean siinkohal mainima, et madaldatud auto üldjuhul üsnagi jäiga vedrustusega võrreldes, on selle Bemariga üsnagi mugav ja pehme sõita. Kohati justkui tundub, et tegemist pole coiloveritega vaid tehasest pakutud jäigema sport vedrustusega.
Mugava sõidukõrguse tagavad X5 replica veljed, millede mõõtmeteks on tervel jooksul 20×8.5″. Ning rehvideks on 235/30/R20. Velgi katab Moonstone Metallic nimeline värv. Mõne nurga alt tunduvad need veljed liialt suured, samas teise nurga alt jälle täpselt parajad, kuid koopa täidavad nad igatahes hästi ära.
Parema istumise nimel on tervele jooksule vahele pandud ka 25mm flantsid. Võiks justkui rohkem olla, kuid samas kui tuletada meelde, kui mugav, pehme ja mõnus selle autoga sõita on, siis ilmselt seetõttu Oliver piirduski kõigest 25 millimeetriga.
Ja vaadake veelkord seda värvide mängu mida Brass Metallic pakub. See on lihtsalt megavinge kuidas päikesepaistelisel suvepäeval on tegu justkui kuldse pärliga, kuid sombusel sügisõhtul võib see auto sulanduda halli massi ja jääda hoopis märkamatuks.
Ja nii saabki paari-kolme augu keevitamisest 7 kuud pikk protsess, mille tulemuseks on midagi äärmiselt huvitavat, ilusat ja midagi sellist, mida poleks isegi Oliver ise osanud algul arvata.
