Täna sai Lowlifer kaheaastaseks! Pidu pidasime juba eile ja kohe päris pikalt. Võib vist kohe ära öelda, et üle ootuste vinge oli. 
Jäin veidi hiljaks ja kohale jõudes vaatasin, et okei… autosid täitsa on. Aga platsi serv keeras veidi ja peaaegu pooli ma esialgu ei näinudki. Tegelikkuses oli kohal ca 36 autot.
Kermo ütles ürituse avamiseks tervitussõnad ja hakkasime limbot mängima.
Olenemata tulemustest kaotas selle võistluse Jorma oma madala VW Transporteriga kohe ette ära. Aga teisel alal – kõige madalam auto – läks tal jällegi päris hästi.
Limbo ajal käisin koos abilise Kristjaniga ringi ja mõõtsime kõik autod üle, kui kaugel maapinnast nad on. Arvesse läks madalaim koht, kusjuures stanged-lisad-plastikud ja põhjakaitsed ja summutiosad ei lugenud. Ning kuna põhjakaitse on nõrkadele, siis selle eest sai +10 trahvimillimeetrit.
Ruwe oli enne üritust oma punasele Corradole teinud frame notch‘i ja läbilöögipukse lõiganud ning see tundus ikka sigamadal. Kuna ta seisis suhteliselt rivi lõpu poole, siis arvasingi, et see võit on lukus. Aga mõõtmata olid veel Low Garage meeste autod.
Pildil ongi üks neist, Martin, tulemas oma auhinda vastu võtma. Õõtshoova kinnitus maast 25 mm kaugusel on lihtsalt hull. Teiseks jäi Esha, kellel sama mõõt oli 35 mm.
Aleksandr ja tema BMW E36 olid maapinnast küll veidi kõrgemal, aga auto üldine madal profiil andis võiduka esikoha limbos.
Auhinna vääriline oli ka Kaspari värskelt valminud Renault Clio. Rahva lemmik päris suure häälteenamusega. Auto oli ka seda väärt ja kindlasti näeb sellest edaspidi ka eraldi artiklis pilte ja juttu.
Kaspar oli ka ürituse teise osa juht. Viis meid kruiisile oma kodukanti, Viimsi poolsaarele.
Marsruut läks läbi Viimsi Leppneeme poole, seejärel Tammneeme, põhiosa Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajast ning läbi Tallinna kesklinna Kakumäe randa.
Rivi oli väga uhke ja vaatamata fooridele ja muule liiklusele jõudsime üsna ühes grupis ka lõpp-peatusesse Kakumäel.
Eelnevalt jätsin ütlemata, et andsime välja ka eriauhinna õrnema soo eduka esindamise eest, mille sai Aigi oma punase raketiga.
Põhiatraktsiooniks oli Kakumäel loomulikult Lowliferi burger, mille eest suur aitäh Kristile ja tema abilistele. Toreda päeva lõpuks veel täis kõht ka. paremini polekski osanud seda pidupäeva ette kujutada.
