Toome teieni veel ühe erilise Golf II. Otsisime Steniga pikalt hetke, millal meie vabad ajad kattuksid ja saaksime teha ühe korraliku pildistamise. Loomulikult juhtus sel päeval olema tüüpiline Eesti sügisilm ja vihma sadas. Ehk siis esimese asjana oli meil linnas vaja autot pesema minna.
Autod pestud, otsisime koha, kus vihmase ilmaga pildistada kannataks. Ja kuna õues hakkas juba hämarduma, siis otsustasin võtta endale väljakutse pildistada pimedas. Suundusime Pärnu maantee viadukti alla.
Ilmselgelt on kõige silmatorkavamaks asjaks Steni auto juures selle värv. Julge kodukootud värvilahendus on täiesti unikaalne ja teeb Golfi teistest täiesti erinevaks. Enne praegust Montana lahendust seisid auto külgedel samuti ise tehtud maalingud, seega see ei olnud Steni jaoks esimene kord midagi huvitavat proovida. Terve auto värvimiseks kulus 6 purki halli, 4 purki lillat, 2 purki valget ja paar tilka sinist. Ja kui tekib tunne, et siin on juhtunud tööõnnetus, mille tõttu hiljem kogu auto laiguliseks pidi tegema, siis eksite. Idee oli Steni peas ikka enne teostamist olemas.
Velgedeks on autol MSW-Nuova S3 veljed suurusjärgus 15×7 ET12, millele on peale venitatud Nangkang NS-II 165/50 rehvid. Väga mõnusad ja lihtsad veljed ütleks mina, aga Sten ise on öelnud, et järgmine aasta tuleb sinna alla midagi laiemat ja ülbemat. Kusjuures veljed on praegu müügis ka.
Madaldusjanu kustutavad TA-Technix coiloverid, mis originaalsena ei pakkunud Stenile piisavalt rahuldust. Seega oli vaja eest leevendusvedrud ära võtta ning lansekatesse roolivarraste jaoks augud lõigata, et sellise madalusega ikka rooli lõpuni saaks keerata. Mootoriks 53 kW 1,6 liitrine karburaatoriga rida 4.
Üks lahe pisiasi selle auto juures on tahavaatepeegel, mille Sten sai meie oma August Tammiku käest, kelle kunagisel mattrohelisel Golfil see varasemalt oli. Auto värvi puhul on mõnus veel see, et pritsmed ja käejäljed on paksu värviga, ehk siis neil on mingi oma tekstuur, mis annab minu silmis värvile palju juurde.
Erilise autoga tuleb loomulikult ka tähelepanu. Alguses, kui kere värvitud sai, siis oli Stenil päris hirmuäratav sõita… tekkis tunne nagu kõik inimesed vaataks ainult teda. Tavaline on ka see, et lapsed parklas ümber Golfi jooksevad ja issidele emmedele autot näitavad.
Steni Golf on omamoodi meistriteos ning auto võiks julgustada ka kõiki teisi proovima midagi teistsugust, mitte minema mööda vana ja kindlat proovitud teed.
Muide, kindlasti panite tähele ka kahte liikuvat pilti – Taneli ja Ruwe kätetöö.