Võiks ju alustada ühe fun factiga, et Renault Clio puhul on tegemist ühe autoga kahest, mis võitnud Euroopa aasta auto tiitli kahel korral. Teiseks edukaks on teada-tuntud Volkswagen Golf. Miski on aga Renault puhul hoopis erilisem. Sellest autost kirjutades puudub n-ö igapäevane tunne, liigub ju Golfe tänavatel meeletus koguses. Samuti on viimane väga populaarne tuuningutoorik. Clio puhul on lugu teine, kuigi Lowliferis eksisteerib neid isegi 2 tükki, siis ikkagi on vähemalt Eesti puhul tegemist suhteliselt ebatraditsionaalse valikuga.
Võimalik, et üheks peamiseks põhjuseks on fakt, et konkreetse auto varuosad maksavad kordades rohkem kui Volkswagenil, tehes Clio nooremale inimesele raskesti kättesaadavaks. Lisaks sellele on tegemist originaalmudelist palju kangema versiooniga, täpseks mudelinimeks Clio RenaultSport 197, nagu ka registrinumbrilt lugeda võib.
Mis aga teeb selle auto originaalmudelist erilisemaks? Näiteks needsamad Brembo pidurid, samuti palju agressiivsemad spoilerid – rääkimata mootorist. Jõuallikaks on antud autol 145 kilovatine 16v mootor, mis teeb selle võrdväärseks konkurendiks nii Golf GTI-le kui ka näiteks Civic Type-R-le.
Tuleb tõdeda, et algselt levis Lowliferi foorumis selle auto puhul teatav pessimism, et kas ja kuidas seda üldse tuunida. Eriti süvenes see pärast velgede soetamist – tundusid need lihtsalt liiga veidrad. Pärast valmis autoga Lowliferi teisele sünnipäevale ilmumist sõid aga paljud oma sõnu ning selsamal päeval pärjati Clio ka publiku lemmiku tiitliga.
Velgedeks on nimelt kaheosalised Carline CM8-d, suuruses 18×8 ET45 (+8mm flantsi) eesmisel teljel ning 18×8.5 ET39 tagumisel teljel. Tegemist on ilmselt ainsa jooksuga Eestis. Ratastel tervikuna on kahe aasta jooksul olnud kaks nägu: algselt olid need tumehalli karva ning 205-215/40 rehviga, nüüd on need aga üle tuisatud Alfa Romeo Tornado Blue-ga ning rehvideks 215/35. Lisaks sellele on üle poleeritud veljerandid ning soetatud uued kuldsed randipoldid. Viimaste puhul on tegemist ju vaevumärgatava erinevusega, kuid nagu Kaspar ütleb: “It’s all about details”. Detaile sai tõesti omajagu – kokku suisa 160, selle numbri vastu pole meie klubis konkurenti.
Velgi oli Cliole leida äärmiselt raske, kuna originaalseks poldimustriks on 5×108 ning offsetiks 68. Viimase tõttu on enamik velgi koopast lootusetult väljas ja paraku pole mexiflush hetkel lihtsalt moes. Samuti oli keeruline leida coilovereid, seetõttu osutus valituks Spaxi RSX seeria toodang, millel lisaks reguleeritavale kõrgusele ka reguleeritav jäikus.
Kes just Renault teadlane pole, siis tasub mainida ka facelift Clio esilisa, mis nõudis küll palju lõikumist, et vanemale vennale külge saada. Töö kestis hiliste õhtutundideni, sest järgmisel päeval pärast paigaldamist sai autot uudistada juba Soomes – NPS Big Meet-il. Kusjuures möödunud aastal meeldis põhjanaabritele auto niivõrd palju, et see jäi Best Euro klassis teiseks, mis oli sealse konkurentsiga väga kõva saavutus.
Võimalik, et mul pole õigus, kuid isiklikult pean Kaspari Clio eesmiste rataste fitmenti Eesti parimaks. Tihtipeale on just eesmine telg see, mille fitment kehvem – peavad need rattad ju lisaks veeremisele pöörama ka. Seda enam on Clio puhul staatilise vedrustusega saavutatud suurepärane tulemus arvestades fakti, et autoga sõidetakse igapäevaselt. Samuti väärtustan ma rohkem pigem väga head stance-i sirgete koobastega kui suurepärast stance‘i muljunud koobastega.
Ahjaa, pisemate kosmeetiliste muutuste all tuleks mainda veel punaseks toonitud tagatulesid ning tumedaks toonitud küljesuundasid. Üldiselt kirjeldab Kaspar autot äkilise, täpse ning mõnusana. Viimases on ehk sõidumugavuse puhul põhjust kahelda, kuid välimus on tõesti – äärmiselt mõnus.
Kõik justkui harmoneerub ideaalselt või mida teie arvate?
