Meaty tyre, äärmiselt laia randiga veljed, koopalaiendid, agressiivne esistange lisa ja tagatiib, väljaulatuv summutiots ja muidugi käib siia kompotti ka üks vanakooli jaapanlane – see on Kyusha style.
Selle auto omanikud on kaks sõpra, Miku-Mattius ja Petteri. Miku-Mattius otsis internetist odavat vana jaapani autot ja ta leidis selle ülivinge Datsuni. Auto oli äsja müüki tulnud ja oli üllatavalt heas seisukorras. Ta kontakteerus kohe sõbra Petteriga, et kas nad saaksid selle ühiseks projektiks osta, ning pärast kooli mindi autot vaatama. Neile sobis, hind kaubeldi ka veidi paremaks, ning auto saigi nende omaks.
Enda sõnul ostsid nad selle, sest see oli äärmiselt omapärane, ilus, huvitav, hea hinnaga ning nad tahtsid ehitada stance‘tud autot, milleks oli antud masinas palju potentsiaali.
Sellel 1980. aastal toodetud kaheukselisel sedaanil on üsna pikk nimetus. Datsun Sunny 120Y B310. 120Y näitab põhimõtteliselt samamoodi mudelit nagu Sunny’gi, aga see viitab ka mootorile. Ja B310 näitab millise keretüübi või generatsiooniga on tegemist. Olgu öeldud, et see oli viimane generatsioon tagaveolisi Sunny’sid.
Vaatamata agressiivsele ja jõulisele välimusele, pole kapoti all midagi erilist, hetkel veel originaalmootor. 120Y mudeli nimes viitab 1.2L neljasilindrilisele karburaatormootorile – A12. Käike tuleb ise vahetada ning valida on nelja edaspidi- ja ühe tagurpidikäigu vahel.
Nii tagatiib kui ka esimene põllelisa kuuluvad tegelikult Nissan 240Z’le.
Velgedeks on Datsuni 13-tollised originaalveljed, mis on kõik 10,5 tolli laiuseks keevitatud ja velgede ET on -41. Velgedel on Nankang NS-2 175/60 mõõdus rehvid. Parema fitment‘i jaoks on ette lisatud 10 mm ja taha 13 mm flantsid.
Vedrustuseks on BC Racing BR coilover‘id, mis tegelikult on mõeldud Toyota Corolla AE86 jaoks, kuid need on väikese “õpetamise” teel Datsunile sobivaks tehtud.
Värv on küll kolm kuud vana, kuid originaal värvikoodi järgi valitud. Kõige põnevam selle juures on asjaolu, et auto on värvitud Petteri garaažis, ning ta värvis elus esimest korda autot. Kohapeal vaadates poleks ma uskunud, et keegi seda ise oma garaažis ja veel esimest korda üldse värvis, sest see nägi väga hea välja.
Kyusha stiil ei olnud neil plaanis, vaid see kujunes välja auto ehitamise käigus. Neil olid mõned ideed kohe algul, kuid nad ei teadnud millisena need välja kukuvad. Autot on ehitatud 9 kuud. Alustati septembris ja lõpetati 5 minutit enne NPS Big Meet‘ile väljasõitu. Muidugi ehitus jätkub, sest nagu ka Miku-Mattius ütles, et need projektid ei saagi kunagi valmis.
Enda sõnul ehitasid nad auto lihtsalt selliseks nagu see 80’ndatel Jaapanis olekski pidanud olema.