Otsustasime Kaspariga, et teeme ikka väikese kokkuvõtte ka pealkirjas mainitud üritusest. Kui see nüüd motiveerib vähemalt ühte või kahte inimest seda üritust külastama, on vist eesmärk täidetud. Kui aga lausa osalemise mõtted pähe tulevad, siis kutsuge meid ka uuesti kaasa! Hoiatame ette, et pilte on palju, väga palju. Niisiis asume asja kallale. Selle aasta kalendrisse tõmbasime ristid juunikuu lõppu. Nädal peale Jaanipäeva toimus Poolas üle Euroopaline stance üritus – Raceism 2018. Üritus korraldati juba kaheksandat korda ning sedapuhku kolmandat aastat Lõuna-Poola suurimas linnas Wroclawis.
Neljapäeva varahommikul kell 4 algas meie seiklus. Sõidust pole mõtet pikalt kirjutada. Teate isegi, Baltiriigid lähvad ruttu ning Poola on lõputu. Õnneks on Poola suutnud viimaste aastatega oma teed kordades paremaks saada. Tegelikult pani kohati isegi imestama mis mastaabis seal ehitustööd käisid. Igatahes, kiirtee ja vasakpoolne rida olid seekord meie sõbrad.
17 tundi hiljem olimegi kohal. Leidsime ööbimiskoha üles, ahhetasime rõdult avaneva vaate üle ning seadsime sammud kesklinna. Tee peal nägime kohe kahte Rootsi autot kruiisimas. Impreza ja 370Z mis olid kui Fast&Furious filmist pärit ja tekitasid koheselt wow-efekti. Me veel ei teadnud, mis meid järgmistel päevadel ees ootab.
Esimene silmside ürituse toimumiskohaga võttis meid kõiki sõnatuks. Staadium suurem kui Haapsalu ja autosid rohkem kui ostuöö ajal Ülemiste parklas. Käe ümber pael olemas ning sissemarsiks valmis. Ma ei tea kas see oli meelega nii tehtud, aga esimene auto sissepääsus oli see BMW E9. Ja milline E9! Süsimusta värvi, perfektse punase nahksisuga, õhkvedrustusega maale lähemale toodud ja 18″ Style 5-ga. Tatilapp välja, suunurgad puhtaks ning liigume edasi.
Ega väga palju liikuda ei saanudki, kui juba uus masin suu ammuli viis. Väga lihtne S15. Ilus fitment, Spec-R, Rad48 veljed. Ilus OE välimus mõne väikse vimkaga. Näiteks tagaspoilerilt oli eemaldatud keskmine jalg. Iga auto lõi silma särama ning pani omamoodi ohkama. Peale 10 autot juba vaatasime üksteisele otsa ja vangutasime pead. See tase ning autode kogus oli lihtsalt meeletu!
Rahvast oli samuti meeletult. Lausa nii palju, et kui tahtsime kohalikku Raceismi t-särke, mütse või pusasid osta, siis järjekord oli nii kuradima pikk, et osad optimistid olid nõus seal 5h ootama ja ikkagi jäid tühjade pihkudega. Kaup sai lihtsalt otsa. Ilmselgelt polnud korraldajad sellise rahva tungiga arvestanud. Teisalt lootsime, et üritusel on muud nn merchi ka rohkem. Küll olid erinevad bokse, kus sai vedrustuse, muu performance juppide ja hunniku kleepsudega tutvuda, kuid kokkuvõttes oli ikkagi neid kuidagi vähe.
Autode juurde tagasi tulled oli Skandinaavia punt OijOij väljas mitme autoga. Tooks välja praktiliselt vileuue Volvo V60, custom velgedega E38-d, jõhkra camber-iga E36 verti, Saab 9-3 jne.
Leedust oli kohale tulnud kollane 300ZX. Suure tiiva ning VS-XX’ga järjekordselt perfektne kombinatsioon. Platsi peal ringi jalutades oli Leedu autode äratundmise rõõmu veel hiljemgi. Samuti jäid mõned tuttavad Soome ja Läti autod silma. Aga mitte ühtegi Eesti stance esindajat.
Rocket Bunny kogub ka Eestis vaikselt hoogu ja ega ka seal sellest puudu ei jäänud. Taas Work VS-XX’del ning bagitud Rocket Bunny IS250. IS on juba stockina väga ilus auto, aga need laiendid tegid sellest väikesest luksautost väga sportliku ning agressiivse masina.
Lexuse kõrval seisis üks S14a. Punane ja suht hea fitmendiga. Vaatasime veel, et no eest võiks ju natuke madalam olla, muidu päris hea static pill. Siis nagu tellitult vajutas omanik ühte nuppu ja 200SX vajus põhjani maha, tuckides laia randiga Work veljed. Jeap, lõug vajus meil sama madalale kui see Nissan.
VAG Grupp on stance scenes alati pop olnud, nii ka Raceismil. Golf 1-st kuni 7-ni, diislist kuni R-ni, Audisid igast aastakümnest ning Škodasid ja Seate oli hulgim. Kasparile, kui eksjuuksuriauto omanikuna, jäi eriliselt silma oranz TT, mis oli kenasti õhu peal ning custom lip-dega BBS Speedlinedega. Suhteliselt lihtsad modifikatsioonid teevad juuksuri autost täitsa sõidetava pilli.
Rootsist olid veel kohale veerenud peale eelmainitud Subaru ning 370Z üks Nissan Cima. Nissan jäi silma oma laiade rantidega. Ma ütleks velje nime ka heameelega, aga no ei tea. Meenutasid VS-KF, aga olid midagi muud. Samuti oli Nissan kapoti alla V6 turbokas ja seda juba tehasest. Sisu oli originaal, kuid vanale japsile kohaselt rohkete lisadega. Tagumise käetoes kliima paneel ning allaklapitav kõrvalistuja istme seljatoe sisu, et saaks kruiisides jalad armatuurini lükata.
Punane ja särav vanakooli japs, mis väikse veermiku tuuninguga on ülituusaks muudetud. Suhteliselt haruldane tagaveoline turbo Mitsubishi Starion XRT. Originaalvelgedele oli tõmmatud natuke väiksem rehv ning jälle õhuga maale lähemale toodud. Meie silmis ülituus ja toimiv kombo.
Selle kõrval seisis kõigile autoinimestele tuttav Hachiroku ehk Corolla AE86. Kaspar sai oma saksa keele oskuse lagedale tuua ning omanikuga juttu rääkida. Auto toodud 6 aastat tagasi Jaapanist. Originaal värv, originaal TRD tagumine luuk koos spoileriga, originaal TRD kapott. Mootoriruumis oli kõigile tuttav 4AGE mootor ehk Toyota 1,6 liitrine 16V pöördepill. Kuid sellest jäi väheks ning omanik otsis välja HKS originaal kompressor kiti. Tema teab reaalselt viiest HKS-kiti olemasolust. Isegi jahutuslõdviku toru on teise kujuga. Mootoris sees olid teised kepsud, kolvid, nukad ja HKS rihmarattad. Aju oli samuti HKS toodangust, kuid pidi varsti tee riiulisse leidma, kuna on liialt vähe seadistamise võimalusi. Hobujõude oli 200 ringis. Samuti vajavad märkimist esimesed udutuled. Need ta leidis Aasiast, maksid hingehinda ning vajasid täielikku renoveerimist. Aga klapitavate katetega udutuled – no millest me räägime! Worki veljed ja BC-coilid panid sellele autole väga kena punkti.
Tumehall Audi R8, õhkvedrustus ja Messeri veljed. Sellega ei saa mööda panna. Veljed on küll maitse asi, aga meile vaadata meeldis.
Tegelikult see Messeri toodang on üldse omajagu kiiksuga. Neid leidus seal erinevas kujus ja mõõdus veelgi. Parajalt veidrikud ikka.
Platsi peal oli vanakooli austajatele ka midagi. Erinevat Poola uhkust viskas samamoodi sinna vahele. Ägedad seljakotid.
See BMW 2002 istus ka ikka väga hästi. Need laiendid ja center lock veljed tegid sellest väga mõnusa koosluse. Üllatusena tuli tegelikult, et taaskord oli pill Accuair süsteemiga varustatud. Tagantjärgi vaadates tunduski liiga hea, et static olla.
Siia vahepeale ka selline aparaat. Isegi mänguautode tase on maailmaklassist.
Pilku püüdsid ka hoolitsetud mootoriruumid ja silma jäi ka hulganisti erineva lahendusega pagasiruume. Üks edevam kui teine. Õhkvedrustus on ikka ülimalt populaarne ja julgelt iga kolmas auto oli bagitud.
Pool staadioni ümbrusest oli käidud. Juba olid jalad kanged ja pidi korraks maha istuma. Selleks hetkeks me arvasime, et oleme kõike näinud ja siis ta ilmus silmapiirile. Ta meenutas kaugelt Ferrarit, samas ta oli väiksem. Tal olid klapptuled nagu Toyota MR2, veidi isegi CRX moodi. Aga see oli hoopis üle Atlandi ookeani pärit. Saage tuttavaks, üks ürituse parimaid masinaid – Pontiac Fiero. Juba see toorik – kes üldse valiks stance jaoks Pontiaci ja eriti veel Fiero!? Kes tuleb selle peale, et panna just selle autole splitterid ja diffuusorid ning õhkvedrustus. Aga üks mees seda tegi ja kuidas veel. Ilus must voolujooneline kere, perfektsed kolme osalised Kerscheri veljed. Oeh… lihtsalt ilus! Eriti tuus oli auto muutuv tagumine kokkujooks. Heasmõttes täielik värdjas auto. Thumbs up all day!
Siin on sobilik hetk veel mõned päikeseloojangu pildid panna.
Trend tundub, et liigub performanci poole. Suured pidurid on teemas. RS6, Porsche ja Lamborghini sadulaid leidus igasuguste pillide all. Samuti pole kuhugi kadunud poolpuurid ning custom sisud. Eesti stance scenes on äkki 1-2 autot kiletatud, Poolas oli neid tubli veerand. Ma arvan, et osadel me ei saanud arugi, et need üle on kleebitud. Erinevad liveryd olid teemad. Silma jäi ka reljeefne kleebis. Ehk firma nimed või disain on kile alla kleebitud ning sellega tekitatud reljeefne pind. Üleüldiselt mootorspordist pärit kleebiste kujundus tundub uus mood olevat. Tähelepanuta ei jäänud ka velgedele paigaldatud erinevat turbo fans-id. Usun, et see on veel kasvav trend ja aja küsimus millal meile need autode külge ilmuvad.
FD fännidele ka midagi. Kui ilus see auto lihtsalt on! Uskumatu kuidas Mazda suutis 26 aastat tagasi luua auto disaini mis on tänase päevani kaasaegne. Ja kõik ikka genuine värk ja legendaarne rootormootor oli endiselt oma koha peal. Selle veinipunase RX-7 puhul kriipisid mulle isiklikult need velje poldid silma. Sarnaseid lahendusi jäi silma nii mõnelgi jaapanlasel. Stiili värk ja kokkuvõttes maitse asi.
BMW-sid on siit juba läbi käinud aga ega neid vähe seal kokkuvõttes polnud ka. Natuke üllatav oli isegi, et paljud olid toorikuks võtnud uued M2 ja M4, mis oli omakorda õhkvedrustuse peale ehitatud. Tegelikult jäi palju selliseid autosid silma, et õhkvedrustus, velg alla ja kõhu peale – voilaa, olemas, Raceism siit me tuleme.
Teisalt polnud seal kõik autod nüüd NII madalad ka ja kohati isegi originaal kõrgusel. Lihtsalt vähe haruldasem mudel, läikima löödud ja vähe edevam velg alla keeratud. Selle järgi julgeks väita, et approved teate saaks nii mõnigi Eesti mees/naine. Need Mercedes GT-d olid lihtsalt mega kurja olemusega.
Ja siis JDM-i sõpradele veel ports silmailu.
Vaikselt jõuame pealavale lähemale. Oh Honda, palun tee taas midagi sama kenat kui S2000 on. Palun! Tee peale jääb veel üks Viper. Jah… Dodge Viper. Ülimadal ja ülilai masin. Rotiformi veljed sobivad nagu rusikas silmaauku. Perfektne!
Viperi vastas eelmise aasta võitja. Laitmatu kerega RX7 FC3S. Vanakooli riidega kaetud korvistmed ning step up lipiga RS-id. Arusaadav, miks ta võitis. Paremini ei saakski. Ja oleme jõudnud lava ette. Siin peaksid olemas siis need kõige kõigemad. Ja… ja… ja nad olidki seal! Pandem, Rocket Bunny, Accuair, Rad48, Rotiform, BBS, Liberty Walk, Rauh Welt – nad kõik olid kohal.
Lava ees hoidis kohta Rotiformi demo masin. Selleks ürituseks spetsiaalselt ehitatud M4, mis olid disainitud Khyzyl Saleemi (a.k.a The Kyza) 3D renderduse järgi. Unikaalne widebody, unikaalne livery – unikaalne auto. Disaineril võis päris uhke tunne olla oma tööd esimest korda reaalsuses näha. Lisaks oli tema käe alt tulnud ka see Marlboro kujundusega pandem E46.
Selle kõrval seisis üks suur auto käruga. Ütleme tema kohta “näitleja” – Lexxy Roxxi G-Wagon ja Huracan. G-Wagon oli saanud Torphy trucki stiilis vedrustuse. Nimelt siis kaks pikakäiguga amorti per ratas. Punane värv ning Rotiformi veljed mudarehviga sobivad selle autoga väga hästi kokku. Auto järgi treiler, millel all custom 13-tollised ja 3-osalised veljed. Järelkärul! Ning selle peal kõige krooniks Liberty Walk Lamborghini Huracan. Kaspar väga Lambode usku pole, aga no seda kiitis isegi tema. Super hea nägi välja!
Teise “näitleja” GTR nägi ka ikka täitsa välismaa välja. Oot, me olemegi ju välismaal?
Lava ees tõmbasid veel pilku CST Hyper Zero velgedega E36. Väga puhas ja ilus kooslus. Teine agressiivsem punane E36 kupee pani samuti ümber auto tiirutama. Seal samas kõrval meeldis mulle üks valge R8 mis ilmselgelt taas õhu peal. Need center lock look OZ Futurad seal all võtsid muhelema küll.
Paljud kolmanda seeria BMW-d olid endal pidupäeva puhul Pandemi kitid selga tõmmanud. E30 omas mõnusat racing välimust. E36 näitas vähe süngemat poolt ning E46 oli lihtsalt kena. Kusjuures E46 Pandemit on omanik pidanud isegi natuke kustomiseerima. Ehituse ajal oli see ainuke facelift Pandem E46, ehk esitiibade nurka on ümber tehtud. Kui teised reisikaaslased viskasid kohe näppu, siis minu esmamulje oli umbes selline: “mkm.. see pole küll minu tass teed”. Mida enam ma seda vaatasin, seda rohkem hakkas meeldima.
Japsidest ei saa üle ega ümber. Bodykit-iga Chaser tõmbas hoolikalt pilke. Tema kõrval olev ülilibe R32 GTR ei jätnud samuti ühtegi inimest külmaks. Üks pealt näha stock R34 GTR tõstab ka alati vererõhku. Kõigele lisaks see Workide peal seisev hall R33. Ja oligi pulss laes.
Platsi keskel leidus veel mõned Imprezad, mis samuti oli õhkvedrustuse saanud. Sinisele oli originaal laia STI kerele veel lisaks widebody paigaldatud. Siis need EVO-d, mhm…. sõnu pole siia juurde vaja. Maitsekalt tehtud EVO-d töötavad alati.
Siis seal oli üks jaapanlane, mis enam väljast nii väga jaapanlane polnudki. Või peaks ütlema tema kohta ikkagi itaallane? Igatahes, Datsun 240Z Ferrari GTO kuues. Jah, tegemist on replicaga. Kui nüüd igasugused originaali pooldajad pead tõsta tahavad siis olgu selgituseks öeldud, et originaal Ferrari 250 GTO maksab ligi 40 miljonit eurot ja seda vist ei stance ka kõige kõvemad vanad. Tegemist on täiesti teistmasti replicaga. Milline detailsus ja millised jooned. Salong oli järgi tehtud ülima täspsusega. Sellest autost peaks ülivõrdes kirjutama! Lisaks muidugi custom airbagi süsteem ja custom Rotiformi veljed. Kahjuks puudub info kes end seal kapoti all peitis.
Porschesid jagus samuti igale maitsele. Oli seal 924 ja 944 vanakooli klapptuledega pillide armastajale. Oli ka 964 keresid. Work Meisterid sobivad ka ikka igale autole selle 964 alla kui valatult. Kui norida tahaks, siis eest võiks natukene paremini fit-ida. Uuemat kraami viskas samuti vahele. Näiteks värskelt uue värvikuue selga saanud ja Accuair kit-iga Saksamaalt tulnud 997. Üks must 997 oli saabunud Venemaalt ja külge saanud vähe edevama väljalaske. Niinimetatud naiste Porschest Caymanist olid mitmed väga head meesteautod teinud. Valge seisis nii kõhu peal, et sinna stange alla ei mahtunud paberi leht ka mitte.
Ning siis ta sealt seisiski. Juba ammu ammu ootas ja vaikselt piilus, et ma ta sealt autodesummast üles leiaks. Kurikuulus Akira Nakai-San ja tema Rauh Welt Begriff. Esimene oli nardo grey värvi 930. RWB ja Rotiformiga ei saa mööda panna. Kui lai see aparaat lihtsalt on! Pilte oleme internetis näinud kõik, aga oma silmaga seda näha, on ikka teine teema. Ja milline kvaliteet sellel asjal on. Mul tekivad alati vastandlikud tunded nähes kuidas Porsche kerepaneelidesse relakaga sisse lõigatakse, ent siin koha peal seda kooslust vaadates… Huh!
Üks Rauh-Welt oli veel. Ja see auto viis koju ka ürituse peaauhinna. Saksamaa kiirteelt otse Wroclawisse veerenud 1980 aastatest inspireeritud Macintoshi kujundusega Porsche 964 Turbo. See livery, need veljed ja custom turbo fans-id, õhkvedrustusel, täis racing salong ning krisiks tordil saba alt piiluv turbo. Isegi autovõõras inimene annaks sellele auhinna. Jep, ma olingi nii ebaoriginaalne ja kõikide nende uskumatute autode seast oli minu süda ikkagi lõpuks võetud. Auhinna karikas oli samuti päris efektne. Kaspari lemmikutest mainiks veel ära ka W112 Mercedese. Väga kenasti restaureeritud auto, millele õhuga natuke tänapäeva vunki juurde antud. Mingil põhjusel ei teinud ainult mina sellest pilti. Olukorda veidigi parandada, siis mainitud MB saab näiteks näha SIIT.
Selle Audi A5 stretch oli juba nii naeruväärne, et sellega vist ongi paras aeg otsad kokku tõmmata. Kes nüüd siia lõppu lõpuks välja on jõudnud, siis suur kummardus teile. Saate isegi tegelikult aru, et neid autosid oli seal veel ja veel ja veel. Silme eest läks kirjuks ja raske oli kõike märgata. Seda enam veel pildistada ja siin seda kajastada. Korduvalt küsisime üksteiselt: “kuule, kas see auto on juurde tulnud või, ennem seda polnud ju?”, ja kui tagasiteel veel muljetasime, siis üks meist kolmest küsis stiilis: “oot misasja, kus see Subaru veel oli!?” Veider öelda, aga see üritus oli isegi liiga suur. Need kolm päeva Poolat läks kui linnulennul. Tagasiteel tundus, et Poola on vahepeal veel suuremaks läinud ning teetööd samuti hullemaks. Peale 19h sõitmist olime tagasi Tallinnas. Surmväsinud, kuid milline emotsioon! Jääb üle ainult küsida – mis on sinu vabandus, et sa pole sellel üritusel käinud?
Suurem kogus pilte on leitav veel minu FLICKR albumist. Lõpetuseks veel väike kontrollküsimus. Seda libedat punast E30 Touringut nägite? Panite tähele, et sellel olid all tegelikult ilukilbid?
Tänapäeval on tägid tähtsad, seega kõige lõppu paar tägi:
#widebody #customsisu #customveljed #livery #airsuspension #suuredpidurid #poolpuur #raceismevent #bucketlist #poolaonodav #mekaworkshop #urxds
Kaspar & Reijo