Rege rauta suvel

…Golfi ehita talvel, nagu Kristjan. Tema indiaanipunane ’94. aasta liikur on stance‘ihuvilistele arvatavasti tuttav. Sellised masinad lihtsalt ei jää märkamatuks, millele süütevõti rehvi ja rattakoopa serva vahele kinni võib jääda. Viimasel hooajal seda aga tänavatel ei näinud, sest auto on ligi aasta aega garaažis peidus olnud. Ikka selleks, et paremana jälle välja tulla.

Parem tähendab antud juhul kiiremat ja lõbusamat. Ning hoopis uutmoodi häälitsusi kapoti all, mida teeb natuke võimsama vastu vahetatud mootor. Ja mitte lihtsalt vahetatud. Nagu näha, siis tehase poolt kaasa pandud sisselase selle mootori külge ei jäänud. Väljalaske osas täpselt sama olukord – sinna tuleb veidi Kristjani omaloomingut.

Audi S2 5-silindriliselt mootorilt sisselaskekollektor (või vähemalt 80% sellest), Saab’i küljest pärit pihustid, VW Passati kütuselatt, DIY väljalaskekollektor ja turbo. Sellist süsteemi juba niisama lihtsalt käima ei pane. Lahenduse leidsime salongist, armatuuri alt, kus rippus Vems’i programmeeritav aju.

Üks “lõbusamaid” töid sellise projekti juures on juhtmestik. Mehaaniliste osadega on lihtne, kui liigub ja peabki liikuma, siis on korras. Elektrit kokku teibitud juhtmepuude sees nii lihtsalt ei näe, sellepärast vajab juhtmete ühendamine piinlikku täpsust ja järjepidevat kontrolli. Et valmis saades mootor ikka käima ka läheks. Ainult, et neid juhtmeid on päris mitu.

Mootorisse on oma tee leidnud Audi S2 kolvid ja kepsud ning absoluutselt kõik tihendid on uued. Peaaegu kõik poldid ka vahetatud, mõni üksik on vaid alles jäänud. Terve ehituse juures on eelistatud originaalvaruosi või vähemasti OEM osi tootvate firmade kraami. Selline põhjalikkus on suures osas küll kõrvalt vaatajale varjatud, aga asjaga veidi kursis olnuna jälgin seda suure imetlusega. Näiteks ostis Kristjan õlikorgi… mis talle meeldima ei hakanud. Ja läks Volkswageni esindusse uue järgi.

Kogu kapotialune ja sinna kuuluvad jupid on kenasti puhtaks tehtud ja paljud neist ka värskendava värvikihi saanud. Välimus on ju ka oluline, kui tehnika selline on, mida hiljem huvilised näha tahavad. Uus paisupaak tuli ka ainult sellepärast, et vana ei olnud enam piisavalt valge. Eks natuke peab ju edevust olema, kuigi Kristjan räägib, et mootori juures mingit erilist välimust ta taga ei aja – puhas tehnilise poole projekt.

Tehtud on palju, jäänud on veel rohkem. Kapotialustest muudatustest tasuks veel mainida seda, et roolilatt on modifitseeritud ilma võimendita töötama. Vähem voolikuid ja süsteeme, aga tavalise võimendita roolilati ees eeliseks kiirem ülekanne. Lisaks liigub aku pagasiruumi. Voolukaabel, mis särtsu ettepoole tagasi toob, on pärit BMW pealt.

Pagasiruum saab edaspidi omale uue põranda, millest aku juures näha olev karkass aimu annab. Mõningaid uuendusi leiab salongist ka – näiteks Recaro istmed, mis kunagi uue mootori võimeid proovile pannes juhti ja kõrvalistujat paremini oma kohal hoiavad.

Garaaži seinal rippuva tahvli peal oli muu seas kirjas ka MFA (pardakompuuter), mis tähendab, et olemasoleval spidomeetriplokil pikka pidu ei ole. Iseenesest on tegu praegugi päris soliidse asjaga… Businessline, nagu omanik ise räägib. Ärimeestel on ju kellaaeg olulisem, kui mootori pöörete jälgimine.

Küsimuse peale, kas kevadeks valmis saab, arvas Kristjan, et “võiks saada”. Sõita tahab küll väga. Pole ka ime, kui aasta otsa on igapäevasõidukiks olnud standardvedrustusega autod. Vähemalt Golfi kõrgus on ka garaažis olles kevadele vastav. Meenutuseks, mis masinaga tegu ja et te endiselt ikka Lowliferi blogi loete, üks fitment‘i pilt ka…

Loodame siis parimat, et järgmine kord sellest autost kirjutades on juures ka mõned rolling shot‘id. Võibolla ka video nendest häältest, mis juba praegu ette kujutades naeratuse näole toovad. Eks me näe…

Kristjan ja kogu ülejäänud Lowliferi tiim soovib teile rahulikke pühi ja et Jõu-low-vana ikka head kraami kuuse alla tooks!