Varasemal kahel aastal Lennusadama territooriumil korraldatud Stancest üritus tegi väikestviisi kannapöörde ja võttis suuna mere äärest hoopis Ülemiste City linnakusse. Seekord võõrustas juba järjekorras kolmandat Stancest’17 üritust SpaceX Sündmuskeskus oma siseruumide ja ümbritseva parklaga.
Ärgem siis ära unusta, et tegemist on algupäraselt Lowliferi kogukonna sünnipäeva üritusega, millega seekord tähistati juba 6. tegutsemisaastat. Kui muus osas võib Lowliferis näha veidi passiivsemat arengut, siis Stancest ise on tänaseks päevaks saavutanud vägagi arvestatava autonäituse mastaabi. Ja tundub, et publik võtab aina enam seda üritust omaks.
Esmakordselt oli üks osa üritusest nelja seina vahele, kus ilusti ka katus pea kohal. Seda kõike ikka seepärast, et ei korduks sama nagu eelmine aasta, kus vihma valang stance-peo praktiliselt laiali saatis. Mida aga polnud, polnud vihma. Meid kostitati hoopis päikesepaistelise ilma ja 72 madalaks lastud autoga, mis kohale veerenud nii erinevatest Eesti nurkadest, kui ka Lätist, Leedust, Soomest ja Venemaalt. Täpsemalt siis 29 välismaa masinat ja 43 kohaliku scene esindajat.
Iga üritus on täpselt nii hea, kui head on sellest osavõtjad. Ja tuleb tõdeda, et mida aasta edasi, seda kõrgemaks ürituse tase läheb. Kõva panuse annavad kindlasti naaberriigi entusiastide osavõtt. Mis aga selle juures kõige positiivsem, meie oma ekipaažid ei jää grammi võrragi alla.
Minu jaoks oli tegemist selle hooaja esimese autoüritusega. Kuna korralduslik pool oli teiste härrade kanda ja oma panuse sain anda vaid kujundusliku poole pealt, võtsin seekord ka postituse enda peale. Olin hommikul vara juba kohal, kuid tegin platsile esimesed ringid ilma kaamerata peale. Nii oli lihtsalt võimalus süveneda autodesse, mitte mõelda, et mis nurga alt võiks siin nüüd pildi üles võtta.
Ja järgmine hetk avastad sa ennast auto kõrval juba viimased 15 minutit tuttavaga jutustamast. Ma arvan, et see on üks sellise ürituse võlusi, kus sa saad erinevate (auto)inimestega kohtuda, kellega argipäeviti paratamatult kokku ei puutu. Kokkuvõttes ilus ilm, ilusad inimesed, veel ilusamad autod, veljed, fitment, hubane olemine, hea toit ning hea muusika. Ühesõnaga – chill !
Tähelepanek, mis kostus nii mõnegi inimese suust, et autode valik muutub aina laiemaks millega erinetakse hallist massist. Mitte, et mul oleks ühe libeda E36 vastu midagi, aga kui varem oli üritusele registreerunud neid 8 ringis, siis seekord oli platsil vaid kaks. See teeb üldpildi mõnusalt kirjuks.
Samuti tekib hea kontrast selliste väärikate sõidukitega.
Venelased muidugi kompavad piire. Jah, see on Kia Cee’d isiklikult. Üks veel veidram aparaat on tulemas allpool.
BMW oli küll tublisti esindatud nagu ikka, kuid üleüldiselt võtab VAG-grupp võimust. Naabrite poolt oli näitusele toodud erinevaid aastakäike ning mudeleid, nii static kui ka bagged variatsioonis. Silma paitasid aga kõik ühtemoodi.
Mina vist Silveri Audit polegi mujal näinud kui erinevate aastate Stancest üritustel. Ja iga jumalama kord võtab kukalt kratsima. Nendest Work Equip velgedest ma ei taha üldse rääkidagi. Tagumine stretch on muidugi naeruväärne. Heas mõttes.
Volkswagenitega jätkates, siis sisehallis kõnetas mind see beež Jetta. Kui hakkasin nendesse detailidesse süvenema, koorus sealt ikka väga maitsekalt lahendatud kompott välja.
Mõned värske välimusega esimese generatsiooni Golfid on ikka ja alati seda sorti üritusel esindatud ning ei tohiks ka kedagi külmaks jätta. Minu silmis väga ägedad putukad.
Saksa toodangut kaunistas ka see põhjanaabrite E-klass Mercedes. Võttis peaukse juures enne saali minekut pead pöörama küll.
Lisaks erinevatele autodele oli veel omakorda kirjum seekordne velgede väljapanek. Forged.ee poolt oli huvitav HRE velgede esitlus. Autode all võis näha Rotiform’i, Work’i, Vossen’i toodangust kuni BBS, Schmidt’i ja OZ-i toodanguni välja. Ja seda nimekirja võiks veel jätkatagi.
Ülesanne nüüd kõigile lugejatele. Mitu ühesugust velge pildilt leiate?
Ürituse eesmärk oli ka premeerida kohale tulnud autoomanikke erinevates kaalukategooriates. Kindlasti on see tänu tehtud töö eest, mis suuremal või väiksemal määral on ju tegelikult hindamatu. Loodetavasti omakorda ka motivatsioon ja inspiratsioon teistele, kes seekord veel väärilist tasu ei saanud. Kindlasti ei tohiks autosid ehitada aga ainult auhindade nimel. Ütlesin selle nüüd valjult välja.
Best Static ehk rahvakeeles parim staatilise vedrustusega auto auhind läks Danielile väga ülbe BMW E46 kupee eest. Selle auto puhul võib öelda, et kasutatakse kohe täiesti sihtotstarbeliselt ja pole mingi trailer queen.
Best Bagged ehk parim õhkvedrustusel olev neljarattaline selgitati välja võistluse käigus. Ajapeale lasti kõige pealt auto nina alla, siis tagumik alla, edasi esi-ja tagaots korraga üles ning kohe alla. Auhind läks väikese Soome ringiga Eesti poisile 6.generatsiooni Golfi eest.
Best Wheels ehk näituse parima velje auhind rändas lõunapiiri taha. Juri oli oma BBS RC041-d kardinaalselt ümber ehitanud. Esialgu 2-osalistest jalavarjudest sai 3-osalised veljed, seal juures tagumised lausa 12″ laiad. Kõige lõpuks randid kaetud vasekihigi (copper plated). Et siis, mis järgmiseks?
Crowd Favorite ehk publiku lemmiku auhinna sai hääletuse tulemusel Andreas oma racecar välimusega E30 eest. Olgem ausad, need kuldsed kleepsud ei saanud tähelepanuta jääda. Koos poolpuuri ja korvistmetega andis kokku väga tuusa kombinatsiooni. Lowlifer Special auhind läks Olarile, kes eelmine aasta oma Volvo 244-ga tegi praktiliselt puhta töö, sai seekord tänutäheks, nüüdsest juba puldiga juhitava, pedaalidega Mosse lasteauto ees. Või kuidas seda korrektne nimetada olekski.
Viimaseks siis peaauhind The Stancest ehk siis see kõige kõigem. Jäin varasemalt ühe Venemaa veidra aparaadi võlgu. Siin see on. Tegemist on Toyota iQ-ga mille armatuuril kasvab bonsai puu. Otse Moskvast. Aplaus!
Näeme järgmine aasta? Kindlasti!
Valik pilte suurema resolutsiooniga: https://flic.kr/s/aHsm2zNbyJ