Sel kevadel Lowliferi hooaja avaüritusel “Maika VS Puhvaika” parimaks üllatajaks valitud Honda Civic on oma tiitlit vähemalt 140% väärt. Kohe saate aga täpsemalt teada, miks see nii on.
Juhani Civic’u saaga algas 2013. a sügisel, kui ta ostis omale halli värvi ’88. a EF kerega masina. Sinna alla pani ta oma endise auto veljed, milleks olid 9″x16″ Borbet T. Lisaks tellis autole coilover‘id ja camber kit‘i. Lootust oli, et varsti saab ühte vinget pilli veeremas näha.
Plaanid olid head ja tellitud jubinad jõudsid ka üsna pea kohale. Seejärel pidas paika ütlus, et “kui midagi saab väga valesti minna, siis ta ka läheb”. Lühidalt kokku võttes oli peale uute juppide külge keeramist auto kõrge nagu maastur ja loodetud negatiivse camber‘i asemel ei jäänud hoopis vastupidistest numbritest just eriti palju puudu. Sellega õppis Juhan omal nahal selgeks tõsiasja, et erinevate aastate Civic’ute sillad on omavahel võrreldes veidi erineva ehitusega.
Tekkinud probleemi lahendas mees aga päris huvitavalt. Selle asemel, et uuesti kallima hinnaga ja kindla peale sobivat vedrustust tellima hakata, ostis ta omale uue auto. Kolm aastat värskem, olemasolevate jubinatega kokku sobivate sildadega ja samasuguse kerega punane Civic.
Peale teise auto leidis ta omale ka uued veljed, milleks on 15″ kõrged ja 8″ laiad 30mm offset‘iga Axe X8. Rehvideks on 185/45 mõõtudega Nankang NS-II. Veljed on veidi paremini istuma pandud 5 mm flantside abil.
Välguks selgest taevast oli lisaks autoostu trikile ka selle valmis ehitamine. Nagu ikka, kui küsida mõne masina valmimise kohta, on tihti vastuseks “kevadeks saab valmis” ning Juhanil oli samalaadne plaan. Täide viimise osa käis aga väga äkiliselt, sest ta tahtis oma autoga Streetrace Season Opening’ile jõuda ja päev varem oli auto veel originaalvedrustusel. Kaks päeva varem said rehvid velgedele, päev varem sai auto üle poleeritud ning sel samal üritusele eelneval õhtul alustas Juhan vedrustuse vahetamist.
Niisama lihtne “võtan-coilid-panen-alla” tegevus see loomulikult ei olnud. Õnneks olid tal sel puhul abiks Low Garage ja seal tegutsev Martin. Tulemuseks see, et kell viis hommikul sai valmis midagi sellist, mida Juhan ise ka väga täpselt oodata ei osanud. Öised tegevused auto kallal hõlmasid endas igatahes lisaks camber‘i paika keeramisele kõikide coilivedrude lühemaks tegemist, läbilöögipukside parajaks lõikamist ning tagumiste coilover‘ite üldist lühemaks tegemist.
Mõni tund hiljem, kui Haapsalu poole avaüritusele minejatega Laagri kandis kokku saime, oli üllatus päris suur, kui kohale saabus midagi ootamatult ägedat. Juhanil endal oli loomulikult rooli taga istudes samasugune naeratus näol, nagu kõigil teistel ümber tema auto.
Juhul, kui Juhanil peaks igav hakkama ja samasugune (heas mõttes) lolluste tegemise tuju tulema, nagu siiani selle auto puhul on olnud, siis on tal võimalik ette võtta täiesti originaalseisus salong ning kapotialune, kus on hetkel 1.6L 81 kW mootor. Praeguseks on igatahes üks suur etapp meie meelest vägagi edukalt selja taga ja tulemus on lihtsalt nauditav.
